Me peame rääkima rehvidest!

Sügise tulekul on suverehvide teema justkui päevakorrast maas. Eks ole nimetus „suverehvid“ siiski kevade ja suve teema. Koos septembriga on saabunud sügisele omased ilmad ning rehvide seisukorda tasub ikkagi kontrollida. Need kel suvel eriti palju sõitmist, võivad avastada, et rehvid on juba üsna kulunud. Need, kes paigaldasid kevadel alla varasemast suuremad veljed, võivad avastada, et tasahilju on rehvide sisemised ääred juba märksa rohkem kulunud. Selles artiklis tuletame meelde mitmed põhitõed ning pöörame tähelepanu asjaoludele rehvikahjustuste vältimisel, mis muidu ehk jääksid märkamata.

Seadustega määratud minimaalne rehviturvise sügavus on suverehvide puhul 1,6mm. Sellise mustriga rehv on siiski juba üsna kulunud, ning auto juhitavuse ning kindlasti ka enda ja kaasliiklejate turvalisuse huvides tasub rehvide vahetusele mõelda juba varem. Mitme rehvitootja soovitus on mitte kasutada vähema kui kolme-millimeetrise jäägiga rehve. Kui arvestada, et rehvi kandepind teega on võrreldav käe pinnaga, ning Eestis on üsna kiirelt vahelduvad ilmastiku ja teeolud ning seda aastaringselt, siis tasub rehvide seisukorda jälgida. Kajastades rehvitemaatikat, ei saa mööda minna veermiku seisukorrast ja sildade reguleerimisest. Nende puudujäägid avalduvad tihti ka rehvide ebaühtlases kulumises.

Kui vaadata rehvitootjate infot, siis määravaks saab mustrisügavus vee tõrjumisel sõites. Mida madalam on mustri sügavus, seda väiksematel kiirustel on vesiliu oht. Kulunud rehvi puhul on libisemisoht märgata juba linnakiirustel. Ootamatu libisemine võib tunda anda foori tagant startides, kui rehvid käivad alguses tühja ja olla sellisena lihtsalt tüütu, ebameeldivam ja ohtlikum võib see olla kurvides või äkkpidurdamist nõudvates liiklusolukordades. Vastu tee äärt sõitmine vigastab enamasti velge ja rehvi, tugevama otsasõidu korral ka vedrustuse detaile, rooliotsi ja õõtshooba. Seda, mis kellelegi tagant otsasõit kaasa toob, pole vist vaja eraldi seletada. Rehvi kahjustus võib välja tulla alles hiljem- üheks selliseks võib olla „muna“, ehk rehvi veerepinnal või küljel eenduv osa, mis tuleneb rehvi struktuuri rikkest. Selline rehv tuleb mõistagi välja vahetada.

Rehvide vanus on samuti oluline aspekt. Seda tuleb jälgida nii talverehvidel- eriti lamellrehvidel, mille puhul vanuse lisandumisega lamellide haakuvus teega halveneb- kuid ka suverehvide puhul. Seda nii olemasolevate rehvide puhul kui uusi valides. Rehvid kaotavad vananedes elastsust ning seetõttu väheneb haakuvus. Tootjapoolsed, kui ka mõne vastava ala organisatsiooni soovituslik vanus on viis aastat. Selline viie aasta nõue võib tunduda ehk liigne inimese jaoks, kes sõidab vähe ning pigem alalhoidliku sõidustiiliga. Nende jaoks kes harrastavad sportlikku sõidustiili ja proovivad enda ja auto piire, tasub seda aga kindlasti meeles pidada.

Mida jälgida vahetamisel ja hoiustamisel

Rehvid on kuluosa, mille puhul peamine vaev läheb nende valiku peale ja paigaldamisele, eriti kui talv on tulnud taas ootamatult. Nende kasutamise puhul on ehk olulisemateks asjadeks tasakaalustamine ja õige hoiustamine. Kui vahetate veljed suuremate vastu, siis kindlasti tuleb kontrollida sildade kokkujooksu ja kallet ning enamasti kaasneb sellega reguleerimine. Suuremad veljed on ka laiemad, ning seetõttu võib arvestada külgkalde muutusega.

Rehvide tasakaalustamine on tavaline praktika, kui rehvivahetusel kasutatakse samu velgi. Nendel kes kasutavad eraldi velgede komplekte on ehk harjumus teha seda vaid uute rehvide ostmisel, eriti kes sõidavad vähe. Sõna „vähe“ on suhteline, enamasti mõeldud aastaseid läbisõite alla 10 000km. Siiski on soovitatav hooajalisel rataste vahetamisel ka lasta need rehvipingis kontrollida ja vajadusel tasakaalustada, kui vaja siis ka ventiilid uute vastu vahetada. Need, kel sõitmist vähe ja harjunud väikese vibratsiooniga auto keres, mis balansist väljas rehvid tekitavad, võivad maanteekiirusel avalduvat kerget rappumist pidada ekslikult ka ebatasase tee veaks. Siiski on tasakaalustamata rehvide puhul täheldatav, et just teatud kiirustel on „värin“ suurem, tihti just umbes 90-kilomeetrise tunnikiiruse juures. Tugev vibratsioon võib tekkida juhul, kui auto on enne ühe või enama tühja rehviga seisnud pikka aega, nii et rehvide struktuur on kahjustatud, samuti ka siis, kui velg on saanud löökaugust läbi sõites tugevalt kahjustada ning muutunud kõveraks. Mõnel juhul võib väljast autot vaadates tunduda, et rehv justkui veel päris tühi pole, kuid madalama profiiliga, või „run flat“ tüüpi rehvi korral läbivajumise järgi hindamine võib olla petlik. Tugeva vibratsiooni korral tasub kiirelt reageerida, sest „viskava“ rattaga sõitmine halvendab auto juhitavust, samuti mõjub halvasti amortisaatoritele.

Auto jalavarjude säilitamine on tihti jäetud rehvivahetuse hooleks, kes rehvihotelli teenust pakuvad. Seda lisateenust oskavad hinnata eriti kortermajade elanikud, kelle jaoks rehvide hoiustamine oli enamasti tüütus. Nende jaoks, kel ruumipuudust pole ja seda garaažis teevad, tasub meeles pidada, et rehve üksteise peale ladudes oleks need kohakuti, ning mitte üle nelja rehvi üksteise peal.

Veel soovitusi

Sõidutee ääres parkides tasub jälgida, et ratastega ei sõidetaks tugevalt vastu kõnnitee äärekivi. Tihti on manööverdamiseks vähe ruumi, ning ka tänav parkimiseks üsna kitsas, siiski tasub ettevaatlik olla, vältimaks velgede äärte kahjustamist. Enamikel madalama profiiliga rehvidel on olemas kaitseäär, rant rehvi veljepoolses ääres. Siiski nende toimimise osas tasub olla pigem skeptiline, sest need kaitsevad velge kriimude eest vaid üsna aeglasel kiirusel ja pigem madala ning kumera äärekivi korral. Ka parkimisel diagonaalselt kõnnitee äärega tasub olla tähelepanelik, ning mitte sõita hooga vastu äärekivi. Parem on parkimisel jätta ratta serv pisut eemale äärekivist. Põhjuseks asjaolu, et sellistes parkimiskohtades on tihti tee äär madalam, nii et kui manuaalkäigukastiga auto puhul harrastada käsipiduri asemel käigu sissejätmist, siis auto liigub ja vajub vastu äärekivi. Terava äärekivi ja rehvi veerepinnast vähema kui poole kokkupuude ei mõju sellele hästi.

Kui kasutada kulunud ütlust „rege rauta suvel, vankrit talvel“, siis kehtib see ka suverehvide ostmise puhul. Kui on plaanis kulunud rehvid välja vahetada, siis miks mitte teha seda nüüd. Mitmed rehvimüüjad pakuvad lähinädalatel soodushindu rehvidele. Kui teie vastus selle peale on „pole minu jaoks, nagunii ostan rehvid Reifendirektist“ või „kasutan hiina tootjate soodsaid pakkumisi“ siis väike otsing netis tasub siiski teha. Kui mitmetel edasimüüjatel on hinnad üsna samasugused kui kevadel, siis leidub ka soodsaid pakkumisi. Hinnavõit võib tulla märgatav siis, kui otsitakse vähem levinud mõõte, mille puhul on konkurents väiksem ja tavahinnad kõrged. Välismaiste rehvimüüjate puhul tuleb arvestada lisanduvate saatmiskuludega, mis teeb esialgse soodsa hinna kallimaks. Hiina tootjate rehvid on teinud edusamme, siiski mitmete firmade mudelid on endiselt kimpus aktsepteeritava kulumiskindluse ja pidavuse kompromissi saavutamise osas (seni on olnud vaja mõlema saavutamiseks osta eraldi rehvikomplektid). Hiina tootjate jõuline tulek on toonud kaasa selle, et tuntud tootjate nagu Michelin, Pirelli jt on panustanud rohkem oma soodusbrändide arendusele, et soodsamas hinnaklassis Hiina firmadele vastu astuda.

Nael rehvi!