Suvine autopuhastus

Kui välja arvata nn talveautod, siis on just suvi see aeg, mil autoga liigeldakse rohkem. Huvipakkuvaid uusi kohti, mida avastada jagub küllaga, sinna juurde sõidud tuttavate juurde, üritustele. Suvi on meie kliimavöötmes aeg, kui pole pidevat vihma ja pori, ning autod ei määrdu nii kiirelt. Olgu, suvel tuleb Eestis vihma ikka ja jälle, samuti on õhus tolmu, olgu see taimedest või teedelt tulev. Samuti tagavad linnud selle, et auto ikka ja jälle koledate plekkidega kaetud saab. Nii lindude väljaheited kui ka putukaplekid ei mõju halvasti ainult auto esmamuljele, vaid võivad rikkuda ka värvi, kui need jätta pikalt puhastamata. Vaatame üle põhitõed, mida tasub üle korrata ja lisaks ka mõned uued teadmised, millega oskusi veelgi parendada.

Aeg ja koht.

Aega võib välipesuks arvestada tunni jagu. Kohavalikul tuleb arvestada, et oleks piisavalt ruumi auto ümber toimetada, samuti mõistagi vee äravooluga. Märgade jalgadega auto ümber toimetada oleks tüütu, kui auto peaks otsapidi lohus olema. Kui olemas survepesur, siis sellega auto ümber liikumise ruumiga ja voolikute ulatusega. Tasub eelistada varjulist kohta või valida toiminguks aeg, mil päikese tugevus väiksem. Vältida tuleb kuuma pinna pesemist, samuti pesuainete kuivamist pinnal.

Autokere.

Vahendid: survepesur või veevoolik, autošampoon, vesi, švamm või pesukinnas. „Suvel linnas asfalt sulab” on Pärnu ballaadi sõnad. Kuigi teede pindamist killustiku ja bituumeni seguga praktiseeritakse vähem, siis tasub auto küljed kergelt sõrmedega üle libistada. Kui pind tundub kare ja pigitäpikestega kaetud on mõistlik alustada pigileotusega. Pigileotusaine puhul võivad väiksemad ja hiljuti tekkinud pigiplekid tulla ära juba esmase leotusega, eriti kui auto on varasemalt vahatatud või regulaarselt pigileotusega puhastatud. Suuremad ja tõrksamad pigiplekid seevastu vajavad peale esmast üldist leotust käsitsi eemaldamist, kasutades pigileotusvahendit ja vana lappi või kuivatuspaberit. Rattakoopa ääred, karbikatted ja uste alumised ääred on kohad kuhu neid enim koguneb. Kui pigiplekke pole või on neid paar üksikut, aga auto ikkagi mõnda aega pesemata olnud, tuleb kasuks leotusvahendi kasutamine. Müüakse seda koos pritsiga pudelis, poodides enamasti kõrvuti pigieemaldusainega. Kui auto esiosas on palju putukaplekke, tasub kasutada eraldi putukaeemaldusainet ja kui seda pole võtta, sobib ka leotusvahend. Kui auto on leotusvahendiga kaetud, siis järgmiseks tuleb see survepesuriga või veeämbriga aine maha loputada. Kui auto pole eriti määrdunud ja varem regulaarselt pestud, võib leotusvahendi etapi asemel auto veega üle loputada, et eemaldada lahtine tolm. Põhjalikud autofännid kasutavad mitut pesukinnast/švammi ja kahte ämbirt või liivapüüduriga ämbrit. Kui pole soovi sügavale süüvida autopuhastuse teemasse, toimib ka tavaline ämber ja švamm. Pesemisel tasub alustada katusest, liikudes allapoole, jättes viimaseks auto külgede alumised servad. Pesu käigus tasub avada ka uksed, et uksepiidad puhtaks pesta. Kui autol on kummist jalamatid, saab ka need välja võtta ja survekaga puhtaks pesta. Pesušvammiga kere hõõrudes tasub seda hoida kergelt vastu auto kere, ning loputada ämbris pesemise käigus korduvalt, et vältida selle pinnale jäänud mustusega auto kere kriimustamist. Järgmiseks:

Rehvid ja veljed.

Vahendid: veljepuhastusaine, veljehari. Soovi korral rehviläige. Veljed määrduvad suvel eelkõige pidurite kulumisel tulevast tolmust. Sarnaselt talvisele soola ja pigi segule, mõjub ka piduritolm valuvelgedele halvasti. Lisaks piduritolmule, koguvad need ka väikeseid metalliosakesi, mida tasub velgede pinnalt eemaldada regulaarselt. Ka neil, kelle autol plekkveljed ja ilukilbid, tasub velgi puhastada. Mis vahendeid valida? Mitmed testid on näidanud, et ehkki parimate hulgas on mitmed kallimate firmade tooted, siis normaalne tulemus on võimalik saavutada ka soodsama ainega. Veljeharja puudumisel võib kasutada ka mõnda vana švammi. Juhend on pudeli tagaküljel olemas, ning tasub ka sellele pilk peale visata. Osa aineid on üsna tugevatoimelised, mistõttu vajavad lühikest toimeaega, kui juba saab harjaga velg puhastama hakata. Samuti tasub hoida survepesur või veeämber lähedal, et peale velje töötlemist saaks selle kiirelt puhtaks pesta. See soovitus käib eelkõige tugevatoimeliste ainete puhul, millel liiga pikalt peale jäämisel võib see kahjustada lakikihti, eriti kui juba varasemast on lakil kahjustusi, tasub olla ettevaatlik. Nipp parima tulemuse saavutamiseks – kui pesemisprotsessi on kaasatud kaks inimest, siis saab teine vahepeal autot käivitada ja liigutada pisut, et paremini ligi pääseda velje ülemisele osale. Eriti just velgede puhul, millel on lai rant või palju kodaraid, võib jääda velg varju ja seetõttu mustus märkamata. Viimase asjana võib kasutada rehviläiget – selle kasutuse puhul pritsida seda rehvipinna lähedalt, ning vältida sattumist piduriketastele, peale pritsimist hõõruda kergelt lapiga. Parima tulemuse saamiseks võib teha kaks korda – nii saate läikiva ja sügava musta tooni. Sarnaselt velgede puhastusele – perfektse tulemuse saamiseks tasub autot pisut liigutada, erinevalt velje puhastusele saab aga aine peale kanda korraga, nii piisab ühe korra auto liigutamisest.

Kuivatamine

Vahendid: seemisnahast lapp või mitu, riidelapp, kuivatuspaber Auto kuivatamisel on kasulik omada seemisnahast kuivatuslappi. Selline lapp imab hästi vett, ning õige kasutuse korral kestab üsna kaua. Seemisnahast lapi puudumisel sobib ka kunstnahast autokuivatuslapp. Enne kasutamist tuleb see teha pisut niiskeks, et vältida värvi kriimustamist. Seemisnahast lapi kasutamisel tasub mitu korda vesi välja pigistada, vältides tugevat väänamist mis võib nahka venitada. Velgi ja uksevahesid – ning teisi kohti kuhu on võinud jääda mustusejääke – teha varulapiga. Samamoodi liikudes ülalt alla saab auto kuivaks mõne minutiga. Viimase etapina on kasulik kasutada kuivatuspaberit. Sellega kuivatades saab kätte viimased väiksed veepiisad ja esmasest kuivatusest jäänud randid. Kui autoakende puhtusega ei jää rahule, saab sellele järgnevalt teha puhtaks autoaknad. Sobib tavaline aknapuhastusvahend, ning parima tulemuse jaoks võib küljeaknaid puhastuse käigus nii paari sentimeetri jagu allapoole lasta – nii saab puhtaks ka nende ülaservad. Pärast üles laskmist tasub kiirelt tõmmata puhtaks nii alumised servad, mis aknatihendist niiskust saanud. Paljud autopesulad ja osa kodused autopesijad kasutavad esmase etapina kuivatusspaatlit või ka vana kojamehe kummi ja seejärel lappi. Kuivatusspaatel pole midagi muud kui liist, millega suurem vesi kere pinnalt maha lükata. See sobib suuremate siledate pindade jaoks, millelt saab kiirelt ja tõhusalt vee eemaldada. Samas vajab vilumust ja kogemust, sest selle kasutamisel on oht auto värvi kriimustada mõne liivatera vahele sattumisel liistu ja kere vahele. Samuti kui üle keredetaili äärte hooletult spaatlit tõmmates – nii võivad tiiva servad või ukselingid saada kriimustusi. Üks kindel nuhtlus, mis puhtaks tehtud auto puhul ikka silma jääb on küljepeeglitest uste peale tulev vesi. Kui pole käepärast suruõhku, millega sealt vett saab välja ajada, siis on see autopesu paratamatus. Selle vastu aitab kui pesu lõpetades autot liigutada ja seejärel peegli korpuses ja külgedele tulnud vesi ettevaatlikult kuivatada. 

Järgmine kord kirjutame auto ilusamaks muutmisest veelgi. Vaha, sünteetika, vedel klaas – mis need on ja miks peaks sellest teadma?