Valgust sügishooaega.

Selle nädala artikkel jätkab praktiliste nõuannetega ja soovitustega autotulede teemal. Auto tulede korrasolek on saabuval kaamose ajal tulnud taas päevakorda. Päevavalgust on aina vähem, nii on tulede seisukord aina tähtsam. Viimase kümnekonna aasta jooksul on valgustuslahenduste puhul olnud areng autotööstuses kiire. 1990.-tel suurtel ja kalli hinnaklassiga autodel tulnud ksenoontuled läksid ajapikku kasutusse ka keskklassi autodel. Praegugi on mitmel tootja üsna tavalistel pereliikuritel LED ja maatriks-LED tuled, millega tuli välja Audi selle aastakümnendi alguses. Tõsi, Seat Leoni või Opel Astra puhul on need küll lisavarustuse nimekirjas, kuid siiski üsna mõistliku hinna eest. Nii on uue Seat Leoni puhul olnud need ostjate hulgas vägagi populaarsed, ilma LED-tuledeta on müüdud vaid üksikud autod.

Aga tulles tagasi praktilise osa juurde on mõistlik on muidugi alustada kontrollist, et kas kõik tuled toimivad. Oma auto juurest lahkudes tulesid ju põlema ei jäta, nii pole ka ime et numbrituled või ääretuled võivad pimedad olla. Tegelikult on see üsna lihtne, peale mootori käivitamist jätta tuled põlema ja jalutada ring ümber auto. Peale ääretulede kontrolli ka lähi- ja kaugtuled. Lähitulede puhul võiks pöörata tähelepanu, kas tuled näitavad korrektselt. Liialt auto lähedale alla näitavatest tuledega sõitmine jätab juhile väiksema valgustatud ala ja vähem nähtavust. Tihti on selle põhjuseks salongist reguleeritava tulekõrguse korrektori asend, mis varasemast koormaga sõidust või kogemata vastuminekust on vales asendis. Kui selles pole asi, tasub siiski kontrollida põhjuseid. Mõnel juhul võib olla viga regulaatoris, mis katki või pirnis mis pole õiges asendis. Samas liiga kõrgele näitava tule puhul pimestab see teisi liiklejaid. Tulede reguleerimist pakuvad üldjuhul auto ülevaatuspunktid, kellel olemas kogemus kui ka vastavad seadmed. Mõistagi saab autoomanik ka ise ebasobiva valgusvihu puhul kontrollida, kas tulede kõrgusregulaator toimib, ning kas pirn on õigesti pesas. Õige valgusvihu kõrguse reguleerimise puhul on ise tegutsedes abiks kasvõi garaaži uks, või muu sile ja valgust peegeldav sein.

Valgust ikka vähevõitu?

Kui põhitulede valgus jätab siiski soovida, siis üks lihtsaim võimalus saada paremat valgust, on paigaldada enam valgustavad pirnid. Kõige laiema valiku leiab Osrami ja Philipsi sortimendist- nii eri pirni sokli tüübi kui soovitud efekti osas. Enim levinud on Osram NightBreaker seeria ja Philipsi UltraVision pirnid. Müüakse ka nn ksenooneffekti andvaid pirne, mille klaas värvitud siniseks- nende puhul on aga valgustugevus väiksem tavalistest pirnidest. Niisugused eriseeria pirnid kestavad küll vähem kui tavalised pirnid, siiski on näiteks Osrami puhul märgata paranemist. Algselt kiire läbipõlemisega pirnid kannatavad uue Night Breaker Laser puhul välja juba kaks korda pikema eluea. Tegime artikli raames katse. Asendasime Ford Focusel standardpirnid Osram Night Breaker Plus pirnidega. Tegime fotod valgusvihu projektsioonist ja valguse eredusest. Fotode tegemisel oli kaamera valgustuse tasakaal ja säriaeg sama.

Mõne auto puhul, millel tehasest juba tulles olid nõrgavõitu tuled on mõned juhid paigaldanud ka võimsamaid pirne. 50 või 55W võimusega pirni asendamine 100W-ga, tähendab aga tule kuumenemist ja reflektorite riknemist, mis toimub juba mõne kuuga. Seda ei soovita ka seetõttu, et lisanduv voolutarve (tavapirniga võrreldes kahekordne) suurendab releede riknemise ohtu. Üks levinud võte valguse juurde saamiseks lisaks võimekamatele pirnidele on tulede poleerimine. Autotuled on kaetud plastikuga, mis aja jooksul päikesevalguse kui liikluses tuleva pori ja liivarahe käes muutuvad tuhmimaks. Tuled poleeritakse ja vahatatakse, mõnes töökojas vahatamise asemel lakitakse peale poleerimist. Siiski tuleb arvestada, et nii nagu vaha kulub aja jooksul maha, siis ka laki puhul tekitavad maanteesõidul tulevad täkked lakikihti mikromõrasid. Nii tasub vahatamise korral seda värskendada, sarnaselt auto kere vahatamisega. Teeme sellest veel eraldi loo, kus vaatame üle
kes ja kuidas sellist teenust pakuvad.

Osadel juhtudel on valguse tugevuse vähenemise põhjuseks ka reflektori tuhmumine. Erinevalt reflektoriga tulest, millel peegeldav pool on näha tuld lähemalt vaadates, pole projektori (läätse) puhul seda võimalik näha. Sel juhul aitab tule vahetamine, võib proovida ka reflektori vahetamist, mis aga nõuab aega ja nupukust, sest enamus tuledest on tehases kokku liimitud ja ahjus kuumutamine liimi lahti saamiseks vajab ettevaatlikust, et teised plastist osad ei kahjustuks. Tule kokkupanemine ja kokku liimimine on samuti täpset kätt ja head profiseeria liimi nõudev töö, et tuli säilitaks hermeetilisuse.

Ksenoontulede asendamisest

Ksenoontulede puhul on eelis suurem valgusviljakus. Erinevalt halogeentuledest ksenoontulede pirnid oma kasutusaja lõppedes ei põle läbi järsku, vaid kaotavad aja jooksul valgustugevust, muutudes tuhmimaks ja valgusele lisandub roosa toon. Originaalvaruosa tootjate ksenoonpirnid peavad vastu umbes neli aastat, eraldi päevatulede korral kauemgi. Tuntud ja kvaliteetsete tootjate lambid maksavad olenevast pirnitüübist 30 kuni 100 Eurot tükk, odavad Hiina koopiad seevastu juba alates 10 Eurot kuni 20-30 Eurot. Siiski tasub arvestada, et odav Hiina analoog annab välja märksa vähem valgust, tihti isegi vähem kui halogeenpirn sama automudeli puhul. Ka pole tihti tootele märgitud valguse temperatuur (nt 4300kelvinit) vastav tegelikkusele. Mõned autoomanikud on täheldanud, et nende valgusviljakus hakkab vähenema kiiremini ja valgusvihk on ebaühtlane. Toodete kvaliteet kõikuv, osa hiinakatest kustuvad aastaga, teine põleb kaks aastat. Ka talvel külmaga kipub juhtuma, et emb-kumb pirn alguses ei hakka tööle, lülitudes alles teise-kolmanda korraga. Mitmed varuosa tootjad on märkinud, et selle põhjuseks võib olla ka see, et tehase originaalballast (tihti Hella toodang) ei sobi kokku Hiina pirni omadustega.

Mida aga teha, kui pole tahtmist liigselt kulutada?

Kui tulepirnide vahetus on kavas, aga Philipsi orignaalpirni hind tundub kallivõitu, saab vaadata ka teiste suuremate tootjate pakkumisi, nii on GE ehk General Electric või Philipsi kontserni kuuluv Narva head alternatiivid. Sarnaselt halogeenlampidele on müügil suurema valgusviljakusega pirne. Nii on olemas üsna pika nimega Osram Xenarc Night Breaker Xenarc Unlimited ja CoolBlue Intense ning Philipsi valikust X-treme Vision, mis annavad seeria pirniga võrreldes rohkem valgust, olles samas juhtide seas populaarse sinaka tooniga (umbes 5500- 6000 Kelvini juures).