Auto taassünd

      Kolmanda seeria BMW on tulnud ja läinud ja uuesti tulnud. Nii võib öelda teise põlvkonna BMW kohta, mis on taas saanud populaarseks. BMW meeldib paljudele. Hea juhitavus, võimsad mootorid ja läbimõeldud tehnilised lahendused on andnud margile hea renomee.

      Väga levinud oli see mark noorte hulgas 90-te aastate teises pooles ja nullindate alguses. Hüüdnime „rullikabemm” teenis 3-seeria BMW välja just peamiste huviliste väliste tunnuste järgi. Toonases linnapildis oli autosid teedel vähem kui praegu, koosseisult üheülbalisem nii paistis rullikabemm ja nende juhid rohkem välja. Populaarseim oli mõistagi kaheukseline mudel, ning kui selle algupärane mootor ei olnud juhile piisav või oli juba läbi omadega, ehitati autosid ka ümber. Lisaks sama mudel võimsamate mootoritele kasutati palju ka 5-seeria BMW-delt pärit jõuallikaid. 90-te aastate lõpuajale kohaselt polnud iga eeskirja järgimine veel massides, nii vurasid paberite järgi rahuliku mootoriga isendid ringi märksa käredamaks ehitatud jõuülekandega. Lisaks tehnika poolele oli see BMW ka üks neist, mida on ohtralt välimuse osas tuunitud. Oma tootmisajal oli mitmeid tootjaid, kes sellele mudelile detaile pakkusid, tuntuimad Alpina ja Hartge, kes pakkusid põhjalikult ümber ehitatud mudeleid nii uuena kui ka hiljem paigaldatavaid detaile. Mõni Alpina ja Hartge kirjadega mudel eksis ka Eestimaale ära. Nende jaoks, kes omale originaal.

      Auto tõus populaarsuse uuele lainele sai hoogu umbes viis aastat tagasi. Varem populaarne noorteauto oli jõudnud linnapildist praktiliselt kaduda. Põhjuseid oli mitmeid, peamine põhjus oli mõistagi kulumine, sest pikki aastaid kasutuses olnud isendid väsisid ära. Suurte läbisõitude juures oli tehnika kulunud, samuti oli pikalt Eestis sõitnud autodel juba probleeme roostega. Järgmise põlvkonna 3-seeria muutus taskukohaseks, samuti 5-seeria. Noorteautole omaselt läks palju masinaid hingusele ka avariide ja ohtra sportliku sõidu tagajärjel. Kes teeb, sel juhtub, eksole.

Numbritest

     Mootorivalik oli üsna lai, algne valik oli 1,8 liitrised mootorid olenevalt forsseeringust 67 või 78kW, 2-liitrised R6 mootorid 320i võimsusega ja suurendatud kolvikäiguga mudel 323 112kW. Noorte juhtide jaoks oli tipmine mudel 325i mis oli tootmises 125kW mootoriga ja deforsseeritud 90-95kW versioonis 325e. Vähem levinud oli 318iS, millel oli moodsam R4 100kW võimsusega mis oli hea väände ja kaalujaotusega, ning üsna defitsiitne. Lisaks oli ka neljarattaveoga 325ix, millest sai populaarne jääradade vallutaja.

Pakuti ka 2,4 liitrist rida kuus vabalthingavat diislit, algselt vabalthingavana ja võimsusega 63kW indeksiks 324d mille alates 1987 vahetas välja turbodiisel 324td 85kW. Vabalthingav diisel vaevalt et kiirusekummardajate huvi pälvis, selle huvilised olid need kellele oli vaja töökindlat ja ökonoomset autot.

      Mudelirea tipp oli M3 mille mootor tagas selle aja kohta ehtsa sportauto kiirenduse – 6,7 sekundit sajani. Algselt toodetud 147kW mootorit täiendati ja toodi välja 1987 aastal Evo I ja aasta pärast Evo II. M3 sai ka muudetud välimuse, mis selgelt eristus tavamudelist tänu laiendatud esi- ja tagatiibadele, esistange ning pagasiluugi poolest, mis sai antitiiva. Võib öelda, et tegu oli mudeliga, mis oli toona poisieas olnud autohuvilise üks lemmik, kui mitte isegi magamistoa seinal postrina.

      Erinesid ka käigukastid ja tagareduktorid. Nii oli väiksemate mootorite puhul „väike differ” ja võimsamatel isenditel „suur differ”, millega huvilised pidid tehnika ümber tõstmisel arvestama, sest erinev ülekanne tähendas eri kiirendust. Käigukastid olid töökindlad, 5-käigulised manuaalkastid pidasid üldiselt hästi vastu. Automaatkäigukastiga isendeid toodi Eestisse vähe, nii pole ka need tänapäeval eriti leida, toona 3-käigulised ja 80-te aastatele kohaselt mitte just eriti sportilikud.

Tänapäev

     Kunagine menuk on muutunud defitsiitseks kaubaks ja elab edasi margifännide käe all. Korralikud eksemplarid on muutunud autoklassikaks, ning nende hindu mõõdetakse mitmetes tuhandetes. Ka keskmises seisukorras E30 võib vabalt maksta enam, kui esmapilgul võiks arvata. Olemas on ka E30 klubi, mis koondab selle mudeli põlvkonna huvilisi. Hobiautodena sõidavad need masinad suvistel nädalavahetustel meie teedel ka tulevikus.