Fordi ralliajalugu

Fordi ridades sõitev Ott Tänak hoiab Eesti, kui rallimaa au kõrgel. Varasemate hooaegade ebaõnn tundub olema seljataga, ning M-sport on näidanud, et nii juhid kui ka autod suudavad koormusele vastu pidada. Anname ülevaate nendest autodest, millega Ford autorallis osalenud on. Aja jooksul on neid olnud mitmeid- nii kuulsust toonud masinaid, kui kõrgetele ootustele alla jäänuid. Samuti mainime ära juhid, kes nende roolis tegusid teinud.

Escort

Esimese põlvkonna Ford Escort tuli välja 1968. aastal ning sai peatselt kaheukselisest mudelist kohandatud ralliversiooni RS1600. Auto saavutas kiirelt edu- sellega saavutati kohe mitmeid etapivõite, pilootideks teiste hulgas  mitmed Soome rallilegendid nagu Hannu Mikola ja Timo Mäkinen. Viimane sõitis Fordil mitmel hooajal peale seda kui lõppes varasem koostöö Roveriga. Timo Mäkinen- tuntud kui üks esimesi „lendavaid soomlasi“- puhul oli edukas kruusal nii käänulistel Lõuna-Euroopa teedel, kui mõistagi Soome 1000 järve rallil. Vaieldamatult enim kuulsust tõi Escortile 1970 esimese ralli maailmakarikavõistluse raames toimunud London-Mehhiko pikamaaralli, mille võitis ekipaaž Hannu Mikola-Gunnar Palm. Fordi tehasetiimi jaoks oli see 25 000km pikkusega ralli, mille rada läks läbi Andide, Kesk-Euroopa kitsate mägiteede ja Lõuna-Ameerika kiviste teede, kinnitus auto vastupidavusest ja juhtide heast tasemest üsna erinevaid oskusi nõudva raja puhul. Sellised ülipikad distantsid on praegu pigem üksikute harrastajate seikluse eesmärgil, või mõne autotootja promo ürituste raames tehtavad matkad. Toona oli see jätkuks 20. sajandi alguses toimunud ralliüritustele, kus tootjad panid autode vastupidavuse tõeliselt proovile, näitamaks autode vastupidavust. Nüüd on sellest üritusest möödunud päris palju aega, kuid Fordi jaoks on see üks olulisemaid tähiseid saavutuste reas. Aja jooksul mootorit täiendati ja 1600 cm 3 töömahuga versioonist valmis Cosworthiga koostöös rihmajamiga 16-klapiline mootor, indeksiga BDA. Tugevdati ka veermikku ja kere jäikust, mitmed kerepaneelid olid jämedamast terasest, lisati strutbar ´id. Valmis ka RS2000, millel 2-liitrine Pinto mootor, vastuseks teiste tootjate poolt suuremahuliste mootorite lisamisega segmenti. Koostöös Cosworthiga arendati 1972. aastal 1700 cm 3 mahuga mootor, millel kergem hoorattas.

Escort 1974

Teise põlvkonna Escort, mida esitleti 1974. aastal, jäi välimuselt eelmisega sarnaseks. Eelmise mudeli kiire edu andis sellele autole kohese tuntuse. Kui sportversioonide müük on autofirmade puhul tänapäeval tavaline, siis toona oli Fordi edu rallimudeli müügis märgatav võrreldes teiste tootjatega. Just tänu sellele, et neid müüdi palju ka erasõitjatele, on vanad Escortid siiani populaarsed historic rallidel. Kui paljude jaoks on teise põlvkonna Escort välimuse osas ehk vähem eristatav, siis rallispordi arengu osas oluliste tehniliste lahenduste osas tegi Ford märgatava edasimineku. Senine kapriisne karubraatormootor asendati kahe-punkti sissepritsemootoriga, 1978 valmis nelikveoline mudel millel uudse lahendusega keskdifferentsiaal võimaldas jõudu sõiduoludest sõltuvalt muuta. Esimese mudeliga saavutatud edu kajastus ka poodiumikohtadel, kui 1979. aastal Björn Waldegard edu saavutas. Ari Vatanen tõi stabiilselt punkte kiiretel kruusarallidel.

Kolmanda põlvkonna Escort, mille tootmine algas 1980, sai sportversiooni RS1700. Sellegipoolest jätkus rallidel osalemine eelmise põlvkonna mudeliga, uue esiveolise Escorti mudeli arendustööd venisid ning töökindluse ja toimivate lahenduste leidmine viibis. Ford Escort sai kokku 31 võitu tootjate arvestuses. Vahepeale jäi ka B-rühma ajastu. Kui senise A-rühma puhul oli tegu seeriatootmises olevate autode mõõduvõtuga, mille puhul olid piirangud auto võimsuse, tehniliste lahenduste ja massi osas, siis B-rühm jättis tootjatele vabad käed. See oli aeg, mil B rühma arvestuses osales mitmeid üsna vabalt arendatud autosid. Fordi senist edu varjutasid võimsa esitusega sellised konkurendid nagu Audi, Lancia, Peugeot. Võimsad autod ja hullumeelse sõidustiiliga piloodid tõstsid autoralli MM-i populaarsust huviliste seas. Kiirele publikukasvule ja autode võimsuse mitmekordistumisele ei jõutud turvalisuse tagamisega järele. Peale märtsis 1986 aastal Portugalis juhtunud avariid, kui rajalt väljasõidu järel põlema süttinud ja kevlarist kerepaneelide tõttu kiirelt põlenud Lancia Delta S4-s hukkus Henri Toivonen ja kaardilugeja Sergio Cresto, B-rühma ralliautod keelustati. Fordi jaoks oli seesama Portugali ralli samuti traagiline, kui Joaqim Santos RS200-ga sõitis teelt välja publiku hulka, mis nõudis kolme pealtvaataja elu ja vigastas enam kui 30-t. Kes vähegi on sattunud vaatama toona üles võetud kaadreid fännide hulljulgusest, kus tegija oli see, kes viimasena kihutava auto eest ära astus, siis oli riskide realiseerumine vaid aja küsimus. Allpool on ka lisatud video B-rühma ajastust.

Sierra ajastu

Eestis oli 1990.-te aastate üheks levinuimaks kasutatud autoks Ford Sierra. Auto, mida toodi siia Lääne-Euroopast suurtes kogustes, asendas senist NSVL-i autotoodangut ja ära väsinud keredega Soomest toodud autosid. Sierra tegude aeg autorallis jäi perioodi 1986 kuni 1993, Ford Sierra asendas seni rivistuses olnud kolmanda põlvkonna Escorti. Esialgselt kaheukselise mudeli baasil loodud mudel sai Cosworthi arendatud 2-liitrise 204-, hiljem 220 hobujõulise mootori ja tagaveo. Rallidel kasutati esialgu nii Cosworthi, kui ka nelikveolist XR4x4 Sierrat, mille mootor jäi aga alla konkurentide võimsamatele turbomootoritele. Sõitjate ridades olid mitmed kiired piloodid- nende hulgas Didier Auriol, Stig Blomqwist, Colin McRae ja Carlos Sainz. Parimaks oli Ari Vataneni teine koht Soome MM-rallil. 1990 aastal oli küps Sierra RS Cosworth 4×4, millel nagu nimi vihjab, nelikvedu ja Cosworthi tuunitud mootor. Saavutused rallidel jäid pigem tagasihoidlikeks, tänu jõuülekande probleemidele.

Escorti tagasitulek

Neljanda põlvkonna Escort esindas Fordi tehast WRC sarjas 1993-1998 aastatel. Auto puhul kasutati Sierra Cosworthi tehnilisi lahendusi, koos täisutatud käigukastiga. Meeldejääv välimus – laiendatud esi- ja tagatiivad, massiivne tagaspoiler, suur esistange andis autole ambitsioonika välimuse. Ootused autole olid kõrged – vaja oli vastu astuda Jaapani tootjatele, ning selleks palgati mitmed kuulsad tegijad. Colin McRae, Francois Delecour olid pilootideks kes ka hiljem Fordi ridades sõitsid. Auto saavutas edu Corsica ja Kreeka rallil, kuid tootjate arvestuses tuli alla vanduda Toyotale.

Focus ja esimene eestlane tehasetiimis

Tavaautode seas pikalt tootmises olnud Escort asendati uut disainikeelt esindava Focusega ja nii vahetus ka ralliversioon. Focuse rooli tüürisid mitmedki endale nime teinud piloodid, nagu näiteks: Colin McRae, Marcus Grönholm, Markko Märtin, Carlos Sainz, Francois Delecour, Petter Solberg, Mikko Hirvonen, Jari-Matti Latvala, Toni Gardemeister. 1999 aasta mudeli arendamise loogiliseks jätkuks oli Focus WRC uue mudeli esitlus 2003 aastal. Auto oli ehitatud senise mudeli puuduseid kõrvaldades ja koostöös pilootidega. Kui 2002. aastal oli Markko Märtin veel nö õpipoisi rollis, siis 2003. aasta Focuse arendustöösse andis Märtin väga suure panuse ning teatud mõttes saigi auto enda käe järgi valmistada. Fordi otsus panustada tehnikasse, loobudes McRaest ja Sainzist tõi ka edu. Mudel oli edukas 2003 ja 2004 aastal, tuues kaasa mitmeid etapivõite, sealhulgas Markko Märtini 2003 aasta Soome ralli võidu. Võit, mis oli justkui kerge ninanips soomlastele aasta varem Soome TV-s jooksnud Eesti rallihuvilisi pilavale reklaamile, oli tõestus et soomlaste koduväljaku eelis ei pruugi anda neile iga-aastast võitu. 2006 tuli välja uuendatud Focus RS WRC mudel ning samal aastal võideti tiitel tootjate arvestuses tänu Mikko Hirvoneni ja Marcus Grönholmile. Sellele järgnes mõneks ajaks Loebi ülemvõim. Fordi, nagu ka teiste tootjate jaoks osutus keeruliseks ka 2008 aastal alanud majanduskriis, mis tähendas kulukate kõrvaltegevuste kulude üle vaatamist.

Fiesta

Üleminek Fiestale, mida me teame pra