Jaapani tootja Mitsubishi autorallis

Fordiga alguse saanud autoralliteemaline artiklisari saab täiendust Mitsubishi Evolution sarja autodega. ”Kõige parem” ralliauto on olnud tihti iga huvilise eelistustest sõltuv, mitmete lemmik on olnud kindlasti Mitsubishi. Autosid on olnud mitmeid, millega rallidel osaletud. Mõni õnnestunum, mõni vähem. Mitmete jaoks on Mitsubishi lahkumisest olnud kahju. Põnev on rallit jälgida ikka siis, kui on piisavalt võistluspõnevust. Aja jooksul on neil olnud mitmeid edukaid autosid ja andekaid piloote ning siinkohal oleme lugemiseks kokku pannud Mitsubishi meeskonna kujunemise alguse.

Esimeste Lancerite tulek

Esimene Mitsubishi sõitis maailma meistrivõistlustel stardijoonele 1974 aastal Keenia rallil, mil rajale toodi Mitsubishi Motors Company poolt ettevalmistatud Mitsubishi Lancer 1600 GSR,
piloodiks kohalik iidol Joginder Sight. Kohaliku juhi eelis realiseerus kui sama võidusõit ka võideti. Sarnase ajastu Datsuni disaini meenutav auto edestas mitmeid tootjaid, kellel rallimudel juba aastaid väljas. Peamine edu oli Lancer 1600 GSR-il Asia-Pacific sarjas, kus saadi rohkelt poodiume ja võite.

Peale kolme -ja poole-aastast eemalolekut, mis peamiselt tingitud ülemaailmsest naftakriisist, otsustati osalema tulla Lancer EX 2000 turboga, aastal 1981. Tegu on tagaveolise ja 2-liitrise turbomootoriga autoga, millel hobujõude 284. Esmakordselt oli kasutuses mootori elektrooniline juhtmise süsteem. Auto oli vaieldamatult kiire, paraku vastupidavus jättis kõvasti soovida. Erinevates riikides toimuvad rallid toimusid raskemates oludes kui senised asfaldirallid. Maailmameistrivõistlustel sõideti kuni 1983 aasta lõpuni, kuid paraku erilise eduta. Samal ajal tõusva päikese riigis, ehk koduriigis Jaapanis valitseti Jaapani meistrivõistlusi aastatel 1982-1984. Ralli MM-i kohta võiks kasutada ütlust, et oldi kiired, aga teised olid kiiremad. Mitmeti oli põhjuseks ka see, et korraliku meeskonna koostamine nõuab aega, ressursse ja koostöö toimimiseks ”kokku töötamist”, mida teistel meeskondadel oli rohkem.

Peale revolutsioonilise ja kuulsust kogunud autotootja Audi otsust osaleda edaspidi autoralli meistrivõistlustel, otsustas ka Mitsubishi teha muudatused oma rallitiimis. Otsustati moodustada Mitsubishi Ralliart nimeline ettevõte, mis edaspidi teostas ralliautode ettevalmistust ja arendust. Ralliarti etteotsa nimetati Andrew Cowan, kes oli toonud 1972 aastal Mitsubishile nende esimese rallivöidu. Osalt oli see Jaapani firmale vältimatu areng, sest nähti et parimate kogenud spetsialistide rakendamiseks on otstarbekas jätkata eraldi tiimiga, kes suudab iseseisvalt paremini kohanduda.

B- grupis jäämata jäänud tähelend: Suurest Galantist särtsaka Lancerini

Vanemad rallifännid kui ka ajalugu uurinud inimesed teavad mitmeid marke 80-test juba peast. Audi, Ford, Lancia ja Peugeot ühed tuntumatest. Mitsubishi jaoks sai B-rühma aeg läbi enne kui see õieti alatagi jõudis. 1984 aastal otsustati osaleda WRC sarjas Mitsubishi Starion Turboga. Tegu oli prototüübiga, millega osaleti ainult mõnel võistlusel. Auto kogukaal oli 1050kg ja mootoriks 2,2 liitrine turbomootor, 350 hobujõuga. Paraku oli Starioni 4WD ralliauto projekti põhilisteks muredeks arenduste aeglus ja juhtkonna kõhklused. 1986 aasta lõpus tuli otsus, et keelustatakse B grupi autode kasutamine- oli aeg jätta mudeli arendamine. Auto millega oleks ilmselt teistele korralikult kandadele astutud, jäi võistlustele toomata.

1988. aastal osaleti Mitsubishi Galant VR-4 mudeliga,mille arendus ja ehitus toimus Mitsubishi Ralliarti tehases Inglismaal. Autol tuksus aiste vahel 2-liitrine turbomootor, millel 280-300 hobujõudu. Osaleti kõigest kahel etapil, kus paraku edu ei tulnud. 1989 aastal aga hakkasid asjad juhtuma. Galant VR-4 oli saanud oma “lastehaigustest” terveks, ning esimene etapivõit oligi tõsiasi. Rootslane Mikael Ericsson tuli Mitsubishiga esimesena finišisse Tuhande Järve rallil Soomes. Ericssonile oli see esimeseks võistluseks Mitsubishi roolis- kolm nädalat enne Soomet oli ta võitnud ka Argentiina ralli, seda aga Lanciat roolides. Hooaja lõpus tuli veel teinegi etapivõit Mitsubishile, kui Inglismaal oli roolis soomlane Pentti Airikkala. Kokkuvöttes hooaja neljas koht tootjate arvestuses. Eri pilootide rohkus tundub harjumatu, võrreldes tänapäevaga, kuid toona oli üsna tavaline praktika, et juhtide ning kaardilugejate palkamine käis etapiti. See oli veel aeg, kui mitmetel kruusarallidel olid ühed tegijad, ning kiiretel aga kitsastel asfaldirallidel teised.

Kaks aastat hiljem, kui edasine arendus oli juba peaaegu peatatud ja tähelepanu oli suunatud juba uuele “evolutsiooni” tulemisele, tuli veel etapivõit, mis erilist heameelt tegi
jaapanlastest omanikele rahvusliku au osas. Kenjiro Shinozuka sai ajaloolise saavutusega hakkama Elevandiluu rannikul rallil, mis sel aastal kuulus WRC kalendrisse. Nimelt ei olnud seni ükski jaapanlane suutnud võita WRC sarja etappi, mis nüüd aga oli saavutatud. Lisaks veel rootslase Kenneth Erikssoni võit koduses Rootsis ja hooaja kokkuvõttes tootjate pronksine karikas kuuluski Mitsubishile.

1992 aastal esitleti avalikkusele Mitsubishi Lancer Evo 1 RS mudelit, mis oli eelkäijast Galantist lühem ja kergem. Samas kasutati üsna palju VR-4 tehnikat, mida oli arendatud juba mitu aastat ning
saavutatud võrdlemisi hea töökindlus.

 Sellest ajast sai auto tuntuks ka oma mudeliindeksi poolest, esimese Lancer Evo puhul toodeti ka mudelit GSR mis oli tavamudeli sportlik versioon. RS puhul oli tegu selgelt võistlusautoga-
puudus konditsioneer ja salong oli kergemaks tehtud igalt poolt, kus vähegi võimalik. Huvitav on teada seda, et kuni üheksanda mudelipõlvkonnani oli 2-liitrine mootor sama – aja jooksul seda mõistagi muudeti, nii mootori juhtarvuti seadeid, turbot, sisse-ja väljalaskesüsteemi.

Lancer Evolution seeria mudelitest tuleb juba varsti pikemalt juttu.