Avatar

markora

03.11.2017 18:07:32

Audi sportlike autode valik on üsna suur. Seekord on vaatlusel S4, mis on B5.põlvkonna A4 baasil valminud sportlik väikekeskauto. See viimane nimetus on paras keeleväänaja, mida harjunud kohtama igasugu „tõusvapäikesemaa” uudismudelite tutvustustest, kuid just niisuguse nimetusega seda toona nimetati. Toodeti seda kahes kereversioonis: sedaani ja universaalina. Kummagi keretüübi puhul olid muudatused välimuse osas pigem tagasihoidlikud, mis olid ka toonastele Saksa autodele kohased. Vihjed tavamudeliga võrreldes märksa suuremast võimsusest piirdusid iluvõre, stange ja karbilaienditega, ning mõistagi ka väikese punase sildiga tagaluugil. Auto sai ka eraldi S-seeria veljed, mis on esindatud ka pisut hiljem välja tulnud S3-l. Jäigem vedrustus, Salongis oli kasutusel Audi fännidele tuttav kolme kodaraga rool ja head külgtoega istmed. Lisavarustusest pakuti tehase poolt heli täiendamist Bose süsteemiga, samuti erinevaid dekoorelemente. Samas nõustuvad ilmselt fännid, et rida-viis mootori hääl koos turbo sahinaga on just see kõige parem soundtrack.

Ka S4 võiks kanda nimetust „pühapäevaauto”, sarnaselt Impreza ja E30 BMW-le. Selle mudeli jaoks on E30-ga võrreldava autoklassiku staatuseni veel mitmed aastad jäänud aega, kuid huvi ja nõudluse osas on olukord üsna sarna ne. Sarnane on ka see, et heas korras isendi hind naljalt enam ei lange, ning selliste autode omanike jaoks on mitmeid autoklubisid ja interneti foorumeid, nii meil kui mujal. Leidub ka üsna palju infot selle kohta, kuidas autot ümber ehitada.

Jõu ja ilu numbrid

S4 2.7l-liitrine ja 195 kilovatise võimsusega bi-turbomootor andis võrdlemisi kergele autole hea dünaamika- kiirendust sajani oli alla 6 sekundi. Tegu on näitajaga, mida annab igati võrrelda tänapäevaste sportautodega ning Audi quattro süsteem tagas selle, et auto võimed ei jäänud kasutamata. Kuid nagu ikka sportlike versioonidega, pole tehasepoolsed lahendused veel need, millega peaks rahulduma. Mitmed tootjad pakkusid sellele autole erinevaid performance detaile mootori jõudluse suurendamiseks. Eestkätt oli see turbo ning sisse- ja väljalaskesüsteem, mis said järeleaitamist. Ja seda kannatas auto hästi, sest mootori ja käigukasti osas oli arvestatav jõuvaru. Nii sai see üheks kindlaks lemmikuks kiirendusvõistlustel osalevate autohuviliste seas.

Keredisain oli autol õnnestunud, ning välimuse osas oli madaldussari ja edevam velg peamiselt see, millega piirduti. S4 oli isegi üsna diskreetne, sest tavalise A4-ga võrreldes polnud välised tunnused teab mis silmatorkavad. Seda muidugi mitte sel juhul, kui auto oli S-seeria eri värvitoonides- nagu erekollane ja punane. Kuid leidus ka neid autoomanikke, kes soovisid auto sportlikkust rõhutada ja eristuda, ning vahetasid esi- ja tagatiivad ning stanged RS4-ja detailide vastu, mis andsid tavamudeliga võrreldes selgelt agressiivsema mulje.

Nüüd kui oleme suve alguses, tulevad välja need autod, mida meie porise ja niiske talve eest on hoitud. Nende hulgas on edevaid ja silmapaistvaid, kui ka tagasihoidlikumaid. Kuigi S4 ei tõmba pilke nii nagu mõni ameeriklane, siis kindlasti jätkub sellel sisu ja südikust, et näidata oma võimeid.